Lapsele on vaja seada eestkoste, kui lapse vanemad ei ole teada või kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust, nt hooldusõigus on piiratud, peatatud või lapsevanemad ise on alaealised. Eestkoste määrab kohus. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja.

Eestkoste eesmärk on tagada lapsele kohane ja asjatundlik hoolitsus ning tema esindus isiklike ja varaliste huvide kaitseks.

Eestkostel lapse eest hoolitsemine ja talle vajaliku kaitse tagamine on sarnane sellele, kuidas lapsevanemad peaksid hoolitsema ja kasvatama oma lapsi. Eestkostjal on sarnased õigused ja kohustused nagu lapsevanemal, nt õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest, tagada tema koolikohustuse täitmine jne.

Eestkostet reguleerib perekonnaseadus, mis sätestab, kuidas eestkoste määratakse ja millised on eestkostja õigused ning kohustused.

Eestkostja on inimene, organisatsioon või kohalik omavalitsus, kelle kohus on määranud. Eestkostja ülesanne on eestkostel oleva lapse abistamine, kaitsmine, esindamine ja heaolu tagamine.

Eestkostjana eelistatakse inimest, kellel on eestkostetavaga lähedane ja usalduslik suhe, kes on valmis ja võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostja sobivust hindab kohus, kuulates enne otsustuse tegemist ära ka teiste menetlusosaliste arvamuse. Eestkostjat määrates arvestatakse tema isikuomadusi, majanduslikku seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Lapsele eestkostja määramisel arvestatakse ka vanemate eeldatavat tahet, lähedussuhet võimaliku eestkostjaga ning rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Eestkostja peab tagama lapsele stabiilse elukeskkonna, ühtlased piirangud ja reeglid ning pideva suhtluse ja toetuse. Mitte kedagi ei saa määrata eestkostjaks tema enda nõusolekuta. Ka eestkostetava pereliige või lähedane sugulane peab andma nõusoleku eestkostja ülesannete täitmiseks.

Eestkostjaks ei tohi määrata isikut, kes töötab tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses, kus eestkostetav elab või viibib, nt asenduskodu töötaja. Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi.

Eestkostjaid võib määrata ka mitu, nt kui abikaasad soovivad koos täita lapse eestkostja ülesandeid. Eestkostja ülesanded võib ka jagada mitme eestkostja vahel, nt varahooldusõigus antakse ühele eestkostjale, kuid isikuhooldusõigus teisele.

Eeskostetav on laps, kellele kohus on määranud seadusliku esindaja – eestkostja.

Eestkoste määratakse lapsele, kes vajab abi ja kaitset ning kelle vanemad ei saa tema eest hoolitseda, või kelle vanemad ei ole teada.

Eestkoste on vaja seada igale lapsele, kes on alla 18-aastane ja kellel puuduvad hooldusõigusega vanemad.

Eestkostjaks saamine ja teisest perest pärit lapse enda hoole alla võtmine ning valmidus täita tema seadusliku esindaja ülesandeid on tõsine otsus. Mõnikord on see otsus seotud peres toimunud raskete sündmustega ning otsus tuleb teha kiiresti, teinekord on rohkem aega kaalumiseks.

Enne eestkostjaks hakkamist peaks põhjalikult läbi mõtlema järgmised küsimused:

• Miks ma soovin saada eestkostjaks?
• Kuidas mõjutab eestkostjaks saamine minu peresuhteid ja senist elukorraldust?
• Milline on minu tervis ja emotsionaalne valmisolek?
• Kas olen vajadusel valmis vastu võtma pakutavat tuge?
• Millised on minu teadmised ja kogemused lapse arenguvajaduste ja kasvatamise kohta?
• Millised on minu majanduslikud võimalused?
• Kas minu lähedased toetavad eestkostjaks hakkamise soovi?
• Kuidas ma saan võimalusel toetada lapse sidet ja kontakti tema sünnipere ja teiste tema jaoks tähtsate inimestega?
• Kas olen valmis omandama uusi teadmisi ja vajadusel tegema koostööd lapsega seotud spetsialistidega?

Eestkostjaks hakkamiseks võib teile ettepaneku esitada mõni lapse lähedane isik, kohalik omavalitsus või kohus. Eelnevaid küsimusi tuleb endale esitada enne, kui kohtule esitatakse avaldus eestkoste seadmiseks või kui kohtumenetlus on algatatud. Kohus tohib eestkostjaks määrata inimese ainult tema enda nõusolekul.

Kohtus otsustab eestkoste seadmise menetluses, kes on lapsele sobiv eestkostja. Kohus kuulab kohtumenetluses ära eestkostja kandidaadi ning selgitab välja eestkostjaks hakkamise motiivid ja isiku sobivuse.

Eestkoste seadmise menetluse eesmärk on leida lapsele parim võimalik eestkostja, kes kaitseb lapse õigusi ja huve ning võimaldab tal kasvada turvalises keskkonnas.

Kohut või lapse elukohajärgselt kohalikku omavalitsust peab teavitama olukorrast, kus ei ole teada, kes on lapse vanemad või kui lapse kummalgi vanemal ei ole esindusõigust, nt hooldusõigus on piiratud, peatatud või lapsevanemad ise on alaealised. Kohalikku omavalitsust, sotsiaalkindlustusametit või politseid tuleb teavitada olukorrast, kus on põhjendatud kahtlus, et lapse vanemad ei ole suutelised lapse eest hoolitsema või on lapse hooletusse jätnud ja laps vajab abi.

Eestkoste seadmiseks võib kohus menetlust alustada lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel ja omal algatusel, kui kohtuni on jõudnud teade eestkostet vajavast lapsest. Avalduses tuleb kirjeldada lapse olukorda ja põhjendada eestkoste seadmise vajadust. Lisaks tuleb märkida avaldusse, kes sobiks lapsele eestkostjaks. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Eestkoste seadmise menetluse alustamisel kaasab kohus menetlusse seaduses sätestatud isikud , kohaliku omavalitsuse ning määrab eestkostet vajavale lapsele riigi õigusabi korras esindaja , kes peab lapsega kohtuma ning seejärel esitama oma arvamuse kohtule.

Kohus küsib menetlusosalistelt arvamust eestkoste seadmise vajaduse kohta ja palub anda hinnangu, kes sobiks eestkostjaks. Kohus võib anda lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ka ülesande koguda menetluseks vajalikku teavet.

Kohus kuulab menetluses lapse isiklikult ära. Seaduse järgi peab kohus ära kuulama lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Kohus kuulab lapse ära lapsele sobivas keskkonnas, nt kodus, koolis, asenduskodus. Lapse ärakuulamine võib toimuda ka kohtus. Tänaseks on mitmetes kohtumajades selleks olemas ka eraldi ruum, mis on lapsesõbralikult sisustatud. Vajadusel kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja ei ole sellele vastu. Lapsesõbraliku menetluse veebilehel on kogu vajalik teave ja kontaktid lapsele, lapsevanemale või hooldajale, kes puutuvad kokku õigussüsteemiga. Samuti on veebilehel teave lastega töötavale spetsialistile. Kui samas menetluses on taotletud vanemate hooldusõiguse piiramist, siis menetluses kuulatakse isiklikult ära ka lapse vanemad.

Eestkostjat valides arvestab kohus võimaliku eestkostja sobivust, isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Kohus võtab arvesse ka lapse vanemate eeldatavat tahet, lapse suhet võimaliku eestkostjaga, rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Näiteks, kui laps on Ukraina sõjapõgenik, peab kohus veenduma, et eestkostja on võimeline hoolitsema selle eest, et laps säilitaks emakeeleoskuse ja seda arendaks. Juhul, kui vanemad kasvatasid last mõne usutunnistuse järgi, peab eestkostja korraldama ka tema usulise kasvatuse jätkumise. Kui kohus peab vajalikuks, võib ta lapsele määrata ka mitu eestkostjat, kes esindavad last ühiselt või eestkostjad, kellele määratakse eraldiseisvad ülesanded.

Kui kõik vajalikud andmed on kogutud ja isikud ära kuulatud, lõpetab kohus eestkoste seadmise menetluse ning määrab lapsele eestkostja kohtumäärusega, kuhu on märgitud ka eestkostja ülesanded. Kui menetlusosalised kohtulahendiga ei nõustu, on kohtumäärusele võimalik esitada kaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Üldjuhul seatakse lapsele eestkoste kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kuid kohus võib eestkoste seada ka lühemaks ajaks. Kui lapsevanem on saanud vajalikku abi ning on võimeline edaspidi ise oma lapse eest hoolitsema, tuleb sellest kohut teavitada ning seejärel on võimalik vanema hooldusõigus taastada. Hooldusõiguse taastamisel vabastatakse eestkostja tema ülesannetest.

Kui lapse õigused vajavad viivitamata kaitset, saab kohtule esitada taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks. Kohtul on võimalik määrata ajutine eestkostja enne lõpliku otsuse tegemist ning peatada ajutiselt vanemate hooldusõigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise järel jätkub tavapärane eestkoste seadmise menetlus. Lapsele määratakse eestkostja, kui menetluse ajal ei ole hooldusõiguse peatamise alus ära langenud.