Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale õiguse last esindada. Eestkostja teostab nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigust, kui kohtumääruses ei ole märgitud teisiti.

Eestkostja saab asuda enda ülesandeid täitma alates kohtumääruse kätte saamisest. Eestkostja ei pea ootama lahendi jõustumist, kuid kohtumääruse jõustumisel tuleb võtta kohtu kantseleist määrusele jõustumismärge. Jõustumismärge tõendab kohtumääruse kehtivust teistele isikutele, sh pangale, koolile, haiglale jne. Ametiasutused saavad vajaliku teabe rahvastikuregistrist. Kohus edastab kohtumääruse ise rahvastikuregistrisse vajaliku kande tegemiseks. Rahvastikuregistrist nähtub eestkostja määramise järel, et lapse seaduslikuks esindajaks on vanemate asemel eestkostja.

Alates eestkoste seadmisest on eestkostjal õigus otsustada lapse kasvatamisega seotud küsimusi ning esindada last lepingute sõlmimisel ning asjaajamistel, kus tavaliselt on lapse esindajaks tema vanemad, nt arsti juures, koolis, pangas. Eestkostja võib tegutseda üksnes selles ulatuses ja nendes valdkondades, milleks kohus on konkreetse eestkostja määranud.

Eestkostja küsib oma ülesannete täitmiseks eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane, ning võimalusel arvestab sellega. Eestkostja ei tohi oma kohustusi üle anda teistele isikutele, nt kohtule esitatud aruanne peab olema eestkostja koostatud, mida kinnitab eestkostja enda allkiri. Eestkostja ei tohi jätta tehingu tegemise või selle mittetegemise otsustamist kolmanda isiku ülesandeks.

Isikuhooldusõigus on eestkostja õigus ja kohustus hoolitseda lapse eest ehk tagada tema igakülgne heaolu ja areng. Eestkostjal on õigus otsustada, kus laps elab, millises koolis õpib, millistes huviringides osaleb, kellega suhtleb, otsustada lapse ravivajaduse üle ning lahendada muid lapse kasvatamisega seotud küsimusi. Eestkostja kohustusteks on hoolitseda, et lapse esmavajadused (eluase, söök, riided) on rahuldatud ning lapsele võimaldatakse vajalikud ravi- ja sotsiaalteenused. Eestkostja peab tagama lapse koolikohustuse täitmise. Isikuhooldusõiguse teostamisel on eestkostja kohustus säilitada lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

Varahooldusõigus on eestkostja õigus ja kohustus hoolitseda lapse vara eest ning last esindada kõigis varalistes küsimustes. Eestkostjal on õigus esindada last tehingute tegemisel. Eestkostja ülesanne on lapse nimel välja nõuda kõik võlgnevused, nt ka elatis, ning vajadusel esitada nõue kohtusse või pöörduda kohtutäituri poole. Eestkostjal on õigus ja kohustus esitada taotlused toetuste ja hüvitiste saamiseks, nt elatisabi, toitjakaotuspension. Eestkostja kohustus on eestkostetava vara valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada. Kui eestkostetav on tekitanud kahju, siis võib kahju hüvitada eestkostetava vara arvelt. Eestkostja ei ole kohustatud eestkostetavat ülal pidama, kui ülalpidamiskohustus ei tulene seadusest. Eestkostetava ülalpidamiseks tuleb kasutada tema enda sissetulekut, nt elatis, toetused ja hüvitised. Eestkostjal on õigus kasutada eestkostetava pangakontot.

Kui eestkostja ja eestkostetav elavad koos, on eestkostjal õigus tasuda eestkostetava rahaliste vahenditega eestkostetava osa ühistest eluaseme- ja toidukuludest. Eestkostja ei pea kaupluses ühiste ostude eest tasuma erinevate pangakaartidega. Eestkostjal on õigus enda arvele kanda eestkostetava osa ühise toidukorvi maksumusest. Näiteks eestkostja arvutab ühe kuu toidukorvi ligikaudse maksumuse ning kannab üks kord kuus eestkostetava osa ulatuses raha enda kontole. Sama võib teha ka ühiste kommunaalkulude tasumisel. Suuremad ostud, mis on tehtud ainult eestkostetava tarbeks, saab teha otse eestkostetava kontolt – see teeb arvepidamise ja kohtule aruandluse esitamise eestkostja jaoks lihtsamaks.

Kohus kontrollib eestkostja ülesannete täitmist ning lapse vara eest tehtud kulutusi. Eestkostja peab esitama vähemalt kord aastas kohtule ülesannete täitmise ülevaate. Ülevaate esitamise lihtsustamiseks on kohtus koostatud aruande vorm. Kui eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara, peab eestkostja koos aruandega esitama eestkostetava kõikide pangakontode väljavõtted vastava aruandeperioodi kohta. Aruande esitamise tähtaeg ja periood on tavaliselt kirjas määruse resolutsioonis. Eestkostjal on võimalik aruande esitamise tähtaega ja perioodi täpsustada kohtust.

Eestkostjal on õigus enda ülesannete täitmiseks küsida nõu ja tuge lapse elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt ja kohtult.

Lapse ja pere toetamine, kui laps on eestkostel

• Kui eestkostel olev laps või eestkostja vajab abi lapse kasvatamisel, tuleks esmalt pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja saab pakkuda ise vajalikku tuge või aidata sobiva toe või teenuse leidmisel ja tasumisel. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on nõustada ja toetada last ja eestkosteperet paljudes erinevates küsimustes, sh saab lastekaitsetöötaja olla abiks, kui eestkostjal tekib mure seoses lapse bioloogiliste vanematega suhtlemise korraldamisega vms.
• PRIDE eelkoolitus hooldus-, lapsendaja- ja eeskosteperedele pakub võimalust mõelda arutluste, harjutuste, rollimängude ja õppuste käigus oma valmisolekule või kui laps on juba peres, saada tuge ja teadmisi uue olukorraga toime tulemiseks. Koolitusel käsitletakse erinevaid teemasid, nt eestkostepere roll ja vastutus, kiindumussuhte olulisus ja selle kujunemine jm. Koolitust korraldab sotsiaalkindlustusamet, rohkem teavet koolituse sisu kohta leiab siit. Koolitusele registreerumiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole.
• Eestkostel olevale lapsele makstakse iga kuu 240 eurot eestkostetava lapse toetust. Toetust makstakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib, makstakse toetust selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks. Toetuse saamiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, täpsem juhis on saadaval siin. Eestkostjale makstakse ka kõiki teisi peretoetusi, nt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Loe lähemalt nende toetuste kohta siit.

• Peredele on tagatud tasuta tugiteenused. Igal eestkosteperel on võimalik kasutada toetavaid teenuseid, mida koordineerib sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil. Pakutakse peretoe teenust, mentorlust, psühholoogilist nõustamist ja tugigruppe. Teenused on mõeldud hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, et pakkuda neile kindlustunnet ning toetada lapse kasvatamisel. Tugiteenuste saamiseks on võimalus pöörduda oma kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või otse teenuseosutaja poole. Peretoe teenus annab perele kindla kontaktisiku (peretoetaja), kes suhtleb perega regulaarselt, jälgib toimetulekut, nõustab ja toetab.

Peretoe teenust pakutakse kahel viisil:

1. Pere kohanemise toetamiseks – teenust osutatakse ühe aasta jooksul alates uue lapse perre tulekust, teenusega võib alustada kuu enne lapse perre tulekut. Teenust osutatakse igale hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperele, kes seda soovib.
2. Vajaduspõhiseks pere toetamiseks – vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse, kui peres on tekkinud vajadus põhjalikuma toetuse järele pärast seda, kui laps on viibinud peres kauem kui aasta. Vajaduspõhist peretoe teenust osutatakse kohaliku omavalitsuse suunamise alusel (lapsendajatele ka ilma selleta). Vajaduspõhise peretoe teenuse kestus on kuni üks aasta. Teenuse eesmärgid tulenevad kohaliku omavalitsuse suunamisest ning lepitakse kokku peretoe teenuse kokkuleppes.

Psühholoogiline nõustamine või individuaalne supervisioon aitavad lahendada lapse kasvatamisega seotud probleeme, nii ennast kui last paremini mõista ja saada individuaalset professionaalset nõu. Psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni osutatakse kuni 6 akadeemilist tundi aastas.

Mentorlus on nõustamine, mida pakub sarnase kogemusega inimene: lapsendaja, eestkostja või hooldusvanem. Mentorlust pakutakse kuni 4 korda kvartalis.

Tugigrupid võimaldavad peredel omavahel kohtuda, jagada kogemusi ning saada uusi teadmisi. Tugigrupid toimuvad erinevates asukohtades üle Eesti nii kontaktkohtumistena kui veebipõhiselt.

Loe tugiteenuste kohta siit.

Erivajadusega lapse toetamine

Mõnikord vajavad lapsed tulenevalt oma erivajadusest rohkem tuge ja abi, kui tema eest hoolitsev ja teda kasvatav täiskasvanu seda võimaldada saab.

Puudega lapsele pakub riik järgnevaid toetuseid ja teenuseid:

• Kui lapsel on tervisemured, mille tõttu ta vajab eakaaslastest palju rohkem abi igapäevaste tegevuste (sh riietumine, söömine, suhtlemine, liikumine, hügieenitoimingud) juures, on täiendava toe saamiseks vajalik taotleda lapsele puude raskusastme tuvastamist. Loe lähemalt siit.
• Puudega lapsele maksab sotsiaalkindlustusamet toetust, samuti on eestkostjal võimalik kasutada täiendavat lapsepuhkust. Loe lähemalt siit ja siit.
• Puudega lapsel on võimalik saada teenuseid, mis toetavad tema tervist ja heaolu. Loe lähemalt siit.

Iseseisvasse ellu astumise toetamine

• Kui eestkosteperes üles kasvanud noor alustab iseseisvat elu, on kohalikul omavalitsusel võimalik osutada noorele järelhooldusteenust, mille eesmärgiks on noore iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Teenuse saamiseks tuleb teha kohalikule omavalitsusele taotlus, kes hindab koos noorega vajadusi ning otsustab teenuse osutamise üle. Kohalikel omavalitsustel on võimalik maksta vajadusel ka ühekordseid toetusi, nt toetada elluastumist vm. Neid võimalusi saab arutada lastekaitsetöötajaga. Rohkem teavet järelhooldusteenuse kohta on saadaval siin.
• Asendushoolduselt või eestkosteperest elluastuval noorel on õigus saada ka tugiisikuteenust. Teenuse saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole.
• Eestkosteperes kasvanud noortel on võimalik kõrgkoolis õppides saada asendushooldusel kasvanud noortele ettenähtud stipendiumit (2023. aastal 160 eurot kuus). Täiendavat teavet saab kõrgkoolist ning Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.
• Samuti toetab eestkostel kasvanud noorte edasiõppimist SEB Heategevusfond erinevate stipendiumitega, nt saab eestkostel kasvanud noor taotleda õppestipendiumi või hobistipendiumi. Loe lähemalt siit ja siit.

Varaliste õiguste all mõistetakse kõiki asju, kohustusi või õigusi, mida saab rahaliselt hinnata. Vara võib olla midagi käegakatsutavat, nt maja ja auto või mittemateriaalne, nt raha pangakontol, sissetulekud ja õigus midagi teha.

Eestkostetava vara käsutamine tähendab otsustamist, mida varaga teha, nt vara müüa või osta, anda rendile, kinkida jne. Eestkostja esindab eestkostetavat eestkostetava varaga tehingute tegemisel. Mõnel juhul peab eestkostja enne tehingu tegemist küsima kohtult nõusoleku, isegi kui kohus on andnud juba loa teha kõiki tehinguid. Eestkoste seadmise järel ei kuulu eestkostetava vara eestkostjale, kuid eestkostjal tuleb selle varaga ümber käies ilmutada samasugust hoolt nagu ta tavaliselt rakendab oma asjades. Eestkostja ülesanne on kindlustada, et eestkostetava vara ja huvid oleksid kaitstud ning kasutada vara vastutustundlikult eestkostetava heaolu tagamiseks.

Vara käsutamise reeglid

• Eestkostja peab ilmutama eestkostetava vara suhtes samasugust hoolt nagu ta tavaliselt rakendab oma asjades.
• Eestkostja peab eestkostetava vara eest hoolitsema, seda säilitama ja võimalusel suurendama.
• Eestkostja peab hindama tehingutega kaasnevaid riske ning tehingu tegemise vajadust.
• Eestkostja ei tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.
• Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldi.
• Eestkostja ei tohi esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eestkostja ise ja teine pool eestkostetav.
• Eestkostja vastutab kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju eest.
• Eestkostja peab esmalt tasuma eestkostetava vara valdamisega seotud kulud ja võlad ning ülejäänud raha võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
• Eestkostja peab küsima tehingu tegemiseks kohtult luba, kui seadus seda nõuab.
• Tehingud on tühised, kui puudub tehingu tegemiseks nõutav kohtu eelnev nõusolek.

Eestkostetava vara võõrandamine (müümine või kinkimine)

Vara võõrandamise otsust tehes tuleb mõelda, kas laps vajab vara, kui ta on saanud täisealiseks. Eestkostetava huvides võib pigem olla vara rentimine, üürimine või muul viisil tasu eest kasutusse andmine, et täisealisena saaks isik vara kasutada. Kestvuslepingu, nt üüri-, rendi- või kindlustuslepingu, sõlmimiseks peab esitama kohtule avalduse ning küsima kohtult tehingu tegemiseks nõusolekut. Eestkostetava kinnisvaraga tehingu tegemiseks on samuti vaja kohtu eelnevat nõusolekut.

Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava nimel kingitusi. Erandiks on kingitus kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite täitmiseks, nt sünnipäevakingid.

Näited

• Eestkostja võib müüa eestkostetava auto, et kasutada saadud raha eestkostetava ülalpidamiseks. Tehingust saadud raha peab laekuma eestkostetava kontole ning koos aruandega tuleb esitada ka ostu-müügileping.
• Eestkostja võib kohtu eelneva nõusolekuta välja rentida kaheks aastaks 15-aastase eestkostetava auto.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta müüa või kinkida endale eestkostetava elektrilist tõukeratast.

Tehingud varaliste õiguste käsutamiseks

Enamlevinud tehingud varaliste õiguste käsutamiseks on pärandist loobumise või pärandi jagamise otsus (kui eestkostetav on üks pärijatest), kaasomandi jagamise tehingud (kui eestkostetav on üks kaasomanikest).

Eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise üle otsustamiseks tuleb eelnevalt välja selgitada päritava vara koosseis. Kui pärast pärandi vastu võtmist selgub, et pärandvara kohustused ületavad vara väärtuse, on võimalik esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus. Kui pärand võetakse vastu eestkostetava nimel, kuid on ka teisi pärijaid, võib olla vajalik sõlmida pärandvara jagamise leping. Pärandist loobumiseks ja pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks tuleb küsida kohtult eelnevalt nõusolek. Tehingu tegemiseks tuleb kohtule esitada avaldus, kus kirjeldatakse loobutava või jagatava pärandvara koosseisu ja pärandvara jagamise korral ka seda, kuidas soovitakse pärandvara jagada.

Eestkostetava nimel kinnisasja ostu-müügilepingu sõlmimiseks on samuti vaja kohtu eelnevat nõusolekut, kuna tehinguga kaasnevad eestkostetavale varalised kohustused, aga ka muud kinnisasja valitsemisega seotud kohustused. Eestkostetavale kuuluvate varaliste õiguste käsutamiseks, kui tegemist on kinnisasjaga seonduvate varaliste õigustega, on alati vajalik kohtu eelnev nõusolek.

Näited

• Eestkostja võib eestkostetava nimel võtta vastu pärandi.
• Eestkostja ei või eestkostetava nimel pärandist loobuda.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta jagada pärandvara, mille kaaspärijaks on eestkostetav.
• Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta võtta laenu auto ostmiseks.
• Eestkostja ei tohi kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida järelmaksulepingut arvuti ostmiseks.

Kinnisasja kasutusse andmine või muude pikaajaliste kasutuslepingute sõlmimine

Eestkostetava kinnisasja kasutuslepingu sõlmimiseks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Kohtu eelnevat nõusolekut on vaja ka muu eestkostetavale kuuluva vara üürile või rendile andmiseks või selle varaga seotud muu kestvuslepingu sõlmimiseks, kui leping ei lõpe või seda ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist. Muuks varaks võib olla eestkostetava sõiduk, päritud hinnaline tööriist, muusikaseade või elusloom, nt hobune.

Näited

• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta üürida eestkostetava korterit ja saada selle eest tulu.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta välja rentida kaheks aastaks 17- aastase eestkostetava autot.
• Eestkostja ei või eestkostetava päritud osaühingu osa kohtu eelneva nõusolekute välja rentida.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta majandada eestkostetava metsa ega põllumaad.

Raha käsutamine ja tehingud väärtpaberitega

Eestkostetava raha kasutatakse tema ülalpidamiseks, vara hooldamiseks ja suurendamiseks või muudeks kulutusteks. Eestkostetava raha tuleb hoida eestkostja varast eraldi. Eestkostetava raha tuleb hoida eestkostetava pangakontol, et eestkostetava raha kasutamine oleks selge ja võimalikult hästi jälgitav. Eestkostetava pangakontole peavad laekuma eestkostetavale määratud toetused, elatised ja muud temaga seotud sissetulekud. Kohtuga kokkuleppel võib eestkostel oleva lapse toetus ja lastetoetus laekuda erandina eestkostja kontole, kui kogu sissetulek kulub ära lapse igapäevaseks ülalpidamiseks. Ka sellisel juhul on eestkostjal jätkuvalt kohustus aruandes näidata, kuidas eestkostetava raha on kasutatud.

Eestkostja peab võimalusel tasuma eestkostetava ostude ja teenuste eest eestkostetava pangakaardiga või tegema selleks eestkostetava kontolt täpsete selgitustega ülekandeid. Sellisel viisil on eestkostetava raha kasutamine kontrollitav ja arusaadav kohtule, kes peab eestkostetava vara kasutamist sisuliselt kontrollima. Kui ülekannete selgitused on selged ja välditakse sularaha väljavõtmist, ei teki hiljem kohtul eeldatavasti lisaküsimusi, kuidas eestkostetava raha on kasutatud. Kui kõik eestkostetava nimel tehtud rahalised tehingud on nähtavad eestkostetava kontolt, ei ole vajadust ka koguda ostutšekke kulutuste tõendamiseks. Kõik eestkostetavaga seotud rahalised tehingud on mõistlik teha otse eestkostetava pangakontolt, sest siis on lihtne kohtule esitada aruannet ja jälgida eestkostetava kulusid.

Sularaha kasutamisel tuleb arvestada, et kulutust peab aruandes põhjendama. Sularaha kasutamine tekitab eestkostjale lisaülesandeid. Sularahas ostude või teenuste eest tasumisel on hiljem ostu või teenuse tarbimist võimalik tõendada ostutšekiga, ütlustega, fotodega vms. Sularahamaksete tegemisel on tehingu teiselt poolelt võimalik küsida ostu või teenust tõendav dokument ning hinnalisemad ostud tuleks vormistada lihtsa ostu-müügi lepinguga (kes ostis, kellelt osteti, mida osteti, millal osteti, mis hinnaga osteti ja allkirjad). Kui eestkostetava kulutused ei ole tehtud pangakontolt ja ei ole võimalik esitada tšekki, siis peab eestkostja kirjutama üles tehingu andmed, nt ostetud kaup/teenus, kellelt ostetud, kuupäev, kogus, hind. Kui andmed on üles kirjutatud, on eestkostjal lihtsam vastata kohtu või eestkostetava võimalikele küsimustele.

Kui eestkostetaval on raha, mis ei kulu tema ülalpidamiseks või vara hooldamiseks, tuleb see paigutada krediidiasutuses eraldi kontole märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Hiljem tuleb sellelt kontolt raha kasutamiseks küsida kohtult nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku, et eestkostetava raha paigutatakse või käsutatakse muul viisil.

Näited

• Eestkostja elab koos eestkostetavaga. Leibkonnas on kokku neli inimest ning eestkostja tasub ühiste ostude eest enda pangakaardiga. Leibkonna igakuine kulu toidule on umbes 800 eurot. Eestkostetava osa igakuisest toidukulust on 200 eurot. Eestkostja võib kanda eestkostetava kontolt iga kuu enda kontole 200 eurot, mis on ligikaudne kulu eestkostetava toidule.
• Eestkostja võib võtta eestkostetava pangakontolt sularaha. Kohus peab välja selgitama, milleks on sularaha kasutatud. Kui aruandes ei ole selgitatud, millele raha kulus, esitab kohus eestkostjale täpsustavaid küsimusi. Kohus võib paluda eestkostjal ka tõendada kulutuse tegemist, st esitada ostutšeki.
• Eestkostja võib tasuda eestkostetava korteri kommunaalkulusid otse eestkostetava pangakontolt.
• Eestkostja võib kohtu nõusolekuta avada hoiuse ning paigutada eestkostetava igapäevasest ülalpidamisest üle jääva summa intresside kogumiseks kinnisele kontole.
• Eestkostja ei tohi kohtu eelneva nõusolekuta osta eestkostetava nimel väärtpabereid.
• Eestkostja ei tohi kohtu eelneva nõusolekuta müüa eestkostetava nimel väärtpabereid.

Kohtu luba on vaja eestkostetava nimel pärandist loobumiseks, pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, äriühingu osa või aktsiate ostmise ja müügi lepingu sõlmimiseks, ettevõtte rendile andmise lepingu sõlmimiseks, laenulepingu sõlmimiseks, väärtpaberite ostmiseks või müümiseks, eestkostetava nimel tagatise andmise (käendus, pant, hüpoteek) lepingute sõlmimiseks, kaasomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ja kinnisvaratehinguteks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid.

Kohtul on seadusest tulenev kohustus kontrollida eestkostja tegevust. See on vajalik, et kaitsta eestkostetava huve ja õigusi ning tagada, et eestkostja täidab oma kohustusi korrektselt. Eestkoste järelevalvet teostab Pärnu maakohus.

Eestkostja on kohustatud esitama eestkostetava vara nimekirja mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse tegemist kirjalikult vabas vormis. Vara nimekirja esitamise tähtaeg võib olla kirjas kohtumääruses. Vara nimekirja näidisvorm on leitav siin.

Eestkostja ülesannete täitmise kontrollimiseks peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande. Aruande esitamise periood ja kuupäev määratakse kohtumääruses. Aruande saab esitada selleks ettenähtud vormil. Enne aruande esitamist tutvu aruande täitmise juhendiga.

Aruande koostamisel saab eestkostjat vajadusel abistada elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Teavet eestkostja aruande ja eestkostja ülesannete täitmise kohta võib julgelt küsida kohtu eestkoste järelevalve ametnikelt.

Aruandes kajastub, kuidas on möödunud perioodil eestkostetava elu korraldatud ning kuidas on eestkostja täitnud oma ülesandeid. Kohus kontrollib, kas eestkostetava vara on valitsetud nõuetekohaselt ja kas kõik ülesanded on täidetud. Lisaks võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eelkõige juhul, kui kohus saab teada võimalikust kohustuse rikkumisest, nt kontrollides pangakonto väljavõtteid, saades infot kohalikult omavalitsuselt, eestkostetava viibimiskohast või koolist.

Kui eestkostja ei täida talle kohtumääruses märgitud ülesandeid, nt ei esita kirjalikku aruannet või esitab selle oluliste puudustega, võib kohus eestkostjale teha ettekirjutusi ülesannete täitmiseks. Kohus võib seejuures eestkostja isiklikult ära kuulata. Kohtu ettekirjutuste täitmata jätmise ning eestkostja ülesannete jätkuva rikkumise korral on kohtul õigus eestkostja ametist vabastada või teda trahvida. Kui eestkostja rikub ülesandeid oluliselt ning selline rikkumine kahjustab eestkostetava huve, nt eestkostetava vara omastamine, tegevusetust eestkostetava hooldamisel või talle terviseteenuste osutamisel jms, on kohtul õigus eestkostja ametist vabastada ilma ettekirjutusi tegemata. Samuti on kohtul õigus edastada eestkostja tegevuse kohta teade politseile, kui esineb kuriteokahtlus.

Eestkoste lõpeb:

• eestkostetava surmaga;
• vanema hooldusõiguse taastumisega;
• eestkostetava lapsendamisega;
• eestkostetava täisealiseks saamisega.

Eestkostja peab kohtule eelnimetatud asjaoludest kohe teatama. Samuti peab kohtule teada andma asjaoludest, mis võimaldavad taastada vanema hooldusõiguse.

Eestkostja peab eestkoste lõppemisel esitama kohtule viimase aruande ning andma eestkostetava vara üle lapse uuele esindajale või täisealiseks saanud lapsele endale.