Korduma kippuvad küsimused

Aruande esitamise kohustus tuleb seadusest.

Võimalusel helistage kohtule ning andke teada, et esitate aruande hiljem. Kui aruanne ei ole õigeaegselt esitatud, siis kohus võtab ka ise eestkostjaga ühendust ning annab uue tähtaja aruande esitamiseks.

Aruande esitamise kohustus ja esitamise kuupäev on tavaliselt kirjas kohtumääruses, millega eestkoste määrati. Aruande esitamise lihtsustamiseks on koostatud aruande vorm ning selle täitmise juhend. Kui aruande täitmine tekitab küsimusi, saab täiendavat teavet küsida eestkoste järelevalve osakonna ametnikult või kohaliku omavalistuse sotsiaaltöötajalt. Täidetud aruanne ja selle lisad (eestkostetava pangakontode väljavõtted) on võimalik esitada kohtule avaliku e-toimiku kaudu. Veebilehele saab siseneda mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaardiga. e-toimiku veebilehe paremas ülemises nurgas on võimalik sisestada asja number, mille leiate kohtumääruselt. Avanenud aknas on paremas servas, enne dokumentide loetelu, nupp „Esita dokument“. Aruande võib kohtule esitada ka kohtu menetlusposti aadressile digitaalselt allkirjastatuna. Samuti võib täita aruande paberil, see allkirjastada ning esitada kohtu kantseleisse.

Aruandele lisatakse alati igal aastal eestkostetava pangakontode väljavõtted vastava aruande perioodi kohta. Kontode väljavõtted ei pea olema panga kinnitatud, piisab kui eestkostja need internetipangast alla laeb. Samuti tuleb esitada muud olulised lisad mis aruande aastat puudutavad (nt korteri rendile andmise leping, notaritehingud, hooldekodulepingu koopia, kuludokument, juhtumiplaan jne.)

Aruandes ei ole vaja märkida, mida antud summa eest ostetakse. Eestkostja peab aruandesse märkima, kas eestkostetavale on tagatud tehingute iseseisev tegemine 100 euro ulatuses. Lisaks tuleb kohtule kirjalikult selgitada, kuidas nende tehingute tegemine on korraldatud.

Aruandesse tuleb märkida kogu eestkostetava vara. Eestkostja peab pöörduma transpordiametisse, et saada edasised juhised sõiduki registrist kustutamiseks. Seni tuleb aruandesse märkida kõik sõidukiga seotud asjaolud.

Aruandesse tuleb märkida lisaks aadressile ja vara liigile ka muu teave. Kuidas tagab eestkostja eestkostetava korteri säilitamise ja hooldamise? Kes katab korteriga seonduvad kulud?

Jah, igal aastal tuleb aruandele lisada eestkostetava kõikide kontode väljavõtted terve eelmise perioodi kohta. Passiivsed kontod võib sulgeda. Konto sulgemisel tuleb kohtule esitada konto sulgemist tõendav dokument ja viimane väljavõte.

Jah, eestkostjal on õigus esitada kohtule internetipangast alla laetud kontode väljavõtteid pdf-vormingus. Kohtule tuleb esitada terviklik kontoväljavõte, st kõik sissetulekud ja väljaminekud peavad olema nähtavad. Kohus ei aktsepteeri filtreeritud või muul viisil töödeldud väljavõtteid. Kohtul on õigus kontrollida väljavõtete tõesust.

Aruandes tuleb eraldi välja tuua konkreetsete summadena eelmisel perioodil tehtud kulutused. Aruandesse tuleb märkida igapäevaseks ülalpidamiseks (eluase, toit, ravimid jne) tehtud keskmine igakuine kulutuste summa. Neid kulutusi tõendavaid dokumente (tšekke) ei ole vaja koguda ega aruandele lisada. Kuludokumendid tuleb esitada üksnes siis, kui suuremate ostude eest on tasutud sularahas. Suuremate ostude puhul tuleb üldjuhul garantii tarbeks samuti ostutšekid alles hoida.

Kohus saadab meeldetuletuskirja ainult enne esimese aruande esitamise tähtaega. Edaspidi on eestkostja kohustatud esitama kohtule tähtaegselt aruande koos eestkostetava kõikide kontode väljavõtetega.

Eestkostja õigusi ja kohustusi selgitab kohtunik menetluse käigus. Kohtunikult võib küsida eestkostja ülesannete täitmise juhiseid. Eestkostja ülesanded on kirjas ka kohtumääruses, millega eestkoste määratakse. Kui tekib küsimusi, saab alati võtta ühendust kohtu eestkoste järelevalve osakonna ametnikuga. Eestkostjat saab juhendada ka elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Seadus nõuab, et eestkostja ja eestkostetav peavad oma varad lahus hoidma. Seetõttu peavad laekuma eestkostetavale määratud pension, sotsiaaltoetus ja muud eestkostetava sissetulekud, nt elatis, eestkostetava isiklikule pangakontole ning vajalikud arveldused on võimalik teha otse eestkostetava kontolt.

Eestkostetava raha ei kuulu eestkostjale ning eestkostjal ei ole õigus kasutada teise isiku raha enda tarbeks. Eestkostetava vara võib kasutada ainult eestkostetava ülalpidamiseks või muude eestkostetavaga seotud jooksvate kulude katteks. Eestkostetava raha ei tohi kasutada eestkostja ega teiste pereliikmete huvides. Erandina on lubatud teha kingitusi viisakusreeglite järgimiseks, nt sünnipäevakingitus. Eestkostetav ei suuda ise otsustada ning seetõttu ei ole eestkostetava nõusolek raha kasutamiseks piisav.

Eestkostja ei tohi eestkostetava kontolt raha laenata, isegi siis, kui kontojääk seda võimaldaks. Eestkostja ei tohi kasutada eestkostetava raha enda ega ka kolmandate isikute huvides. Eestkostetava raha ei kuulu eestkostjale ning eestkostjal ei ole õigus kasutada eestkostetava raha enda tarbeks, isegi mitte laenu võttes. Eestkostetava raha ei tohi kasutada eestkostja ega teiste pereliikmete huvides. Eestkostetava vara võib kasutada ainult eestkostetava ülalpidamiseks või muude eestkostetavaga seotud jooksvate kulude katteks.

Ühtse leibkonnana eestkostetavaga elades võib jagada keskmised kulud võrdselt leibkonna liikmete vahel. Eestkostja saab teha täpse selgitusega ülekande eestkostetava arvelt. Tehtud kulud ja selle arvestus tuleb märkida ka aruandesse.

Eestkostetava nimel väärtpaberite omandamiseks on esmalt vaja küsida kohtult nõusolek.

Eestkostetava korteri üürimiseks on vaja esitada kohtule avaldus tehingu tegemiseks. Eestkostja võib korteri välja üürida ainult siis, kui kohus annab selleks nõusoleku. Ilma kohtu nõusolekuta sõlmitud leping on tühine. Üüritulu tuleb tasuda eestkostetava kontole. Üüritulult tuleb maksta makse. Kui eestkostetava korter on välja üüritud, tuleb aruandele lisada üürilepingu ärakiri. Eestkostetava vara kohtu loata ja tasuta kasutusse andmine võib tekitada eestkostetavale varalist kahju. Eestkostetavale kahju hüvitamise kohustus on eestkostjal.

Eestkostetava kinnisvara müümiseks tuleb küsida kohtult luba. Kohtule tuleb esitada avaldus, milles märkida tehingu asjaolud (mida soovite müüa, miks, milline on kinnisvara väärtus ning põhjendada kuidas on see eestkostetava huvides). Kinnisvara saab müüa ainult siis, kui kohtunik on määrusega andnud selleks eestkostjale nõusoleku. Ilma kohtu nõusolekuta sõlmitud leping on tühine. Määruses märgitakse, millistel tingimustel kohus lubab tehingut teha.

Ei. Kohtumäärusesse on reeglina märgitud, kuidas tohib kinnistu müügist saadud raha kasutada. Kui määruses on kirjas, et tehingust saadud raha tuleb paigutada eestkostetava pangakontole märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut, siis muul viisil raha kasutada ei tohi. Eestkostetava sissetulekuid tohib kastutada ainult tema enda tarbeks.

Eestkostetava kontot ei tohi kasutada kolmandate isikute raha kogumiseks ega tehingute vahendamiseks. Seadusest tuleneb nõue, et eestkostja ja eestkostetav peavad oma varad lahus hoidma.

Selleks, et kanda kinnistusraamatus korteri omanikuks eestkostetav, tuleb eestkostjal pöörduda notarisse. Notar koostab vajalikud dokumendid ning esitab need Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kande muutmiseks.

Eestkostjal on kohustus esindada eestkostetavat kõigis õiguslikes toimingutes. Isikut tõendavate dokumentide seaduse järgi peab Eestis elaval isikul olema isikutunnistus. Isegi, kui eestkostetav on eakas või voodihaige, peab tal olema kehtiv isikut tõendav dokument.

Kohtul peab olema võimalik kontrollida eestkostetava raha kasutamist eestkostetava huvides. Eestkostja ega kohus ei saa kontrollida hooldekodu kontot. Eestkostjal ei ole võimalik kasutada eestkostetava vara eestkostetava huvides, kui eestkostjal puudub ligipääs eestkostetava rahale. Eestkostja ei saa ise vajadusel kontrollida eestkostetava rahalist jääki.

Eestkostja kohustus on kontrollida, kas eestkostetava raha kasutatakse hooldekodus sihipäraselt. Eestkostja ei või oma ülesandeid delegeerida kolmandatele isikutele. Hooldekodus raha kasutamine peab olema eestkostjale läbipaistev.

Eestkostetava võlgasid eestkostja enda rahast maksma ei pea, kuid eestkostja ülesandeks on selgitada välja võlgnevuste põhjused, vaidlustada ebaselged võlanõuded ja leppida kokku võlausaldajatega võlgnevuste tasumises. Kui varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel esineb probleeme, on eestkostjal võimalik pöörduda võlanõustaja poole.

Kahjuks hetkel ei ole kohtul võimekust anda tagasisidet igale aruandele. Ametnik, kes eestkostja esitatud aruannet läbi vaatab, võtab eestkostjaga ühendust üksnes kui tekib täiendavaid küsimusi. Kui eestkostjaga ühendust ei võeta, on esitatud aruandega kõik korras ning kohus jääb ootama järgmise aasta aruannet. Eestkostja võib mõistliku aja möödudes soovi korral ka ise kohtust küsida, kas tema esitatud aruanne on kinnitatud.

Vastavalt Venemaa ja Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingutele, on Eestis alaliselt elavate Venemaa ja Ukraina kodanikele eestkoste seadmiseks pädevad vastavalt Venemaa ja Ukraina eestkosteorganid. Siiski võib Eesti kohus nende riikide kodanikele määrata ajutise eestkostja, kuni nende kodakondsusriigid ei ole eestkostet seadnud või palunud seda seada Eestil.

Jah. Eestkostetaval on õigus näha tema raha kasutust ning soovi korral tuleb eestkostjal eestkostetavale konto väljavõte esitada. Eestkostja on eestkostetava seadusjärgne esindaja. Perekonnaseaduse § 179 lg 4 sätestab, et eestkostja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamusega, kui see on eestkostetava arengutaset arvestades asjakohane. Tsiviilseadustiku üldosa seadus annab esindatavale õiguse teatud tingimustel esindaja poolt tehtud tehingut tühistada (TsÜS § 131 lg 1).

Jah, võib küll. Kui eestkostetav oma ID-kaarti pidevalt lõhub, kaotab või võtab sellega laene, võib eestkostja otsustada, et hoiab kaarti enda käes. Sellisel juhul saab eestkostetavale anda koopia.

Selleks, et, näiteks Säästukaart Pluss või Selveri krediitkaarti kasutada, peab eestkostja sõlmima krediidilepingu. Krediidilepingu sõlmimiseks tuleb esitada kohtule avaldus nõusoleku saamiseks. Perekonnaseaduse § 188 lg 1 p 7 järgi ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta laenu võtta. Juhul kui nimetatud krediitkaardid ei võimalda eestkostetaval tarbida rohkem, kui on tema sissetulek või kohtumäärusega etteantud piirang, siis kohtu poole pöörduma ei pea, kuid aruandes tuleb sellisel juhul välja tuua, et krediitkaart ei võimalda tarbida laenu arvelt.