Täiskasvanud inimesele on vaja seada eestkoste, kui ta ei suuda vaimse tervise tõttu oma tegusid juhtida ega nende tähendusest aru saada. Seaduse kohaselt on eestkoste seadmise alused vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Eestkoste määrab kohus. Eestkostja on oma ülesannete piires eestkostetava seaduslik esindaja.

Eestkoste eesmärk on tagada täiskasvanule kohane ja asjatundlik hoolitsus ning tema esindus isiklike ja varaliste huvide kaitseks.

Täiskasvanud isiku eestkoste ulatus sõltub sellest, kui palju ja millistes eluvaldkondades isik ei suuda vaimse tervise probleemide tõttu iseseisvalt enda eest hoolitseda, enda õiguste eest seista ja kohustusi täita. Eestkostet ei ole vaja seada, kui inimene saab aru volitamise tähendusest ning on võimeline volitama teist inimest end esindama. Näiteks juhul, kui isik tuleb toime enda igapäevase hoolitsusega, kuid vaimse tervise tõttu ei suuda ta kaitsta oma vara, sh teha vajalikke tehinguid.

Eestkostet reguleerib perekonnaseadus, mis sätestab, kuidas eestkoste määratakse ja millised on eestkostja õigused ning kohustused.

Eestkostja on inimene, organisatsioon või kohalik omavalitsus, kelle kohus on määranud. Eestkostja ülesanne on eestkostel oleva täisealise abistamine, kaitsmine, esindamine ja heaolu tagamine.

Eestkostjana eelistatakse inimest, kellel on eestkostetavaga lähedane ja usalduslik suhe ning kes on valmis ja võimeline eestkostja ülesandeid täitma. Eestkostja sobivust hindab kohus, kuulates enne otsustuse tegemist ära ka teiste menetlusosaliste arvamuse. Eestkostjat määrates arvestatakse tema isikuomadusi, majanduslikku seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Samuti arvestatakse isiku rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Mitte kedagi ei saa määrata eestkostjaks tema enda nõusolekuta. Ka eestkostetava pereliige või lähedane sugulane peab andma nõusoleku eestkostja ülesannete täitmiseks.

Eestkostjaks ei tohi määrata isikut, kes töötab tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuses, kus eestkostetav elab või viibib, nt hooldekodutöötaja. Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi.

Eestkostjaid võib määrata ka mitu. Samuti võib eestkostja ülesanded jagada mitme eestkostja vahel, nt varahooldusõigus antakse ühele eestkostjale, kuid isikuhooldusõigus teisele.

Eeskostetav on täisealine isik, kellele kohus on määranud seadusliku esindaja – eestkostja.

Täisealisele isikule on vaja seada eestkoste juhul, kui isik ei ole võimeline seisma ise enda õiguste eest ja ei saa aru oma tegevusest ega nende tagajärgedest mõne vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu. Samuti juhul, kui ta ei ole võimeline oma õigusi kaitsma volituse andmisega, kuna ta ei saa aru volituse andmise tähendusest.

Eestkostjaks saamine ja valmidus täita teise isiku seadusliku esindaja ülesandeid on tõsine otsus. Mõnikord on see otsus seotud peres toimunud raskete sündmustega ning otsus tuleb teha kiiresti, teinekord on rohkem aega kaalumiseks.

Enne eestkostjaks hakkamist peaks põhjalikult läbi mõtlema järgmised küsimused:

• Miks ma soovin saada eestkostjaks?
• Kuidas mõjutab eestkostjaks saamine minu peresuhteid ja senist elukorraldust?
• Milline on minu tervis ja emotsionaalne valmisolek? Kas olen vajadusel valmis vastu võtma pakutavat tuge?
• Millised on minu majanduslikud võimalused?
• Kas minu lähedased toetavad eestkostjaks hakkamise soovi?
• Kas olen valmis omandama uusi teadmisi ja vajadusel tegema koostööd spetsialistidega?

Eestkostjaks hakkamiseks võib teile ettepaneku esitada mõni lähedane isik, kohalik omavalitsus või kohus. Eelnevaid küsimusi tuleb endale esitada enne, kui kohtule esitatakse avaldus eestkoste seadmiseks või kui kohtumenetlus on juba algatatud. Kohus tohib eestkostjaks määrata inimese ainult tema enda nõusolekul.

Kohus otsustab eestkoste seadmise menetluses, kes on sobiv eestkostja. Kohus kuulab kohtumenetluses ära eestkostja kandidaadi ning selgitab välja eestkostjaks hakkamise motiivid ja isiku sobivuse.

Kui eestkostja ei soovi eestkoste perioodil enam oma ülesandeid täita või on nende täitmine raskendatud, tuleb kohtule esitada avaldus enda ametist vabastamiseks. Kohus määrab sellisel juhul uue eestkostja ja vabastab eelmise eestkostja ametist. Endine eestkostja peab esitama kohtule viimase aruande enda vabastamise kuupäeva seisuga.

Eestkoste seadmiseks võib kohus menetluse alustada eestkostet vajava täisealise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või täisealise lähedase isiku avalduse alusel ja omal algatusel, kui kohtuni on jõudnud teave eestkostet vajavast isikust.

Kohtule avaldust esitades on oluline kirjeldada eestkostet vajava isiku olukorda ja põhjendada eestkoste seadmise vajadust. Eestkostet ei seata inimesele, kes üksnes oma kõrge vanuse, füüsilise puude, väheste sotsiaalsete oskuste või mõne muu asjaolu tõttu ei saa hakkama oma igapäevaeluliste toimetustega. Eestkoste seadmiseks peab inimesel olema vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei saa aru enda tegevustest ning ei ole võimeline neid juhtima. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Eestkoste seadmise menetluse alustamisel kaasab kohus menetlusse seaduses sätestatud isikud , kohaliku omavalitsuse ning määrab eestkostet vajavale isikule riigi õigusabi korras esindaja , kes peab kohtuma eestkostet vajava isikuga ning esitama seejärel oma arvamuse kohtule.

Kohus küsib menetlusosalistelt seisukohta eestkoste seadmise vajaduse kohta ja palub anda hinnangu, kes sobiks eestkostjaks. Kohus võib anda eestkostet vajava isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ka ülesande koguda menetluseks vajalikku teavet, nt isiku terviseseisundi ja eestkoste vajaduse kohta.

Kohtul on täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses kohustus määrata ka ekspertiis eestkostevajaduse hindamiseks. Ekspert peab esitama kohtule arvamuse, kas isikul esineb psüühikahäire, millest tulenevalt ta ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Ekspert saab hinnata, kas, millises ulatuses ning kui kaua võib isik eestkostet vajada. Ekspertiisi tulemused kajastatakse ekspertiisiaktis, mis on vaid üks menetluses kogutav tõend. Kohus hindab kõiki menetluses kogutud tõendeid koosmõjus teiste tõenditega. Kohus võib jõuda menetluses lõppjärgus teistsuguse järelduseni, kui ekspert. Eestkoste tuleb määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks seda on vaja, nt kohus võib otsustada, et inimene vajab eestkostet ainult laenulepingute sõlmimiseks, kuid on võimeline tegema muid tehinguid iseseisvalt.

Kohus peab isiklikult ära kuulama isiku, kellele eestkoste seadmist taotletakse. Ärakuulamine toimub üldiselt isiku tavalises elukeskkonnas, nt kodus, hooldekodus. Isiku ärakuulamine võib toimuda ka kohtus, kui eestkostet vajava isiku tervislik seisund seda võimaldab. Kui see on eestkostet vajava isiku vaimset tervist arvestades võimalik, küsib kohus ka tema arvamust, keda võiks määrata eestkostjaks. Üldjuhul kuulab kohus isiku ära siis, kui menetluses on kõik teised tõendid kogutud.

Kui kõik vajalikud andmed on kogutud ja isikud ära kuulatud, lõpetab kohus menetluse eestkoste seadmise või seadmata jätmisega. Kui kohus leiab, et täisealisele tuleb seada eestkoste, määrab kohus talle samas menetluses ka eestkostja. Eestkostjat valides arvestab kohus võimaliku eestkostja sobivust, isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Kui menetlusosalised kohtulahendiga ei nõustu, on kohtumäärusele võimalik esitada kaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Kohtumääruses märgib kohus, millised on eestkostja ülesanded, tehingute ulatus ning aja, millal kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus võib täiskasvanud inimesele seada eestkoste maksimaalselt viieks aastaks. Enne kohtumääruses märgitud tähtpäeva saabumist algatab kohus eestkoste pikendamiseks või lõpetamiseks menetluse, et hinnata uuesti eestkoste vajadust ning eestkostja ametiaja pikendamist. Kohtule tuleb kohe esitada avaldus eestkoste ulatuse hindamiseks, kui enne eestkoste lõpetamise või pikendamise tähtaega eestkostetava tervislik seisund paraneb või halveneb ning eestkostja ülesandeid on seetõttu vajalik piirata või laiendada.

Kui isiku õigused vajavad viivitamata kaitset, saab kohtule esitada taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks. Kohtul on võimalik määrata ajutine eestkostja enne lõpliku otsuse tegemist. Taotluses tuleb põhjalikult selgitada, miks on vaja kohe määrata ajutine eestkostja ja kas eestkostet vajava isiku huvid on ohus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise järel jätkub tavapärane eestkoste seadmise menetlus. Täisealisele määratakse eestkostja, kui menetluse ajal selgub, et on isikul on psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda ise enda õiguste ja huvide eest seista.