Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale õiguse isikut esindada. Eestkostja võib tegutseda üksnes selles ulatuses ja nendes valdkondades, milleks kohus on konkreetse eestkostja määranud.

Eestkostja saab asuda enda ülesandeid täitma alates kohtumääruse kätte saamisest. Eestkostja ei pea ootama lahendi jõustumist, kuid kohtumääruse jõustumisel tuleb võtta kohtu kantseleist määrusele jõustumismärge. Jõustumismärge tõendab kohtumääruse kehtivust teistele isikutele, sh pangale ja haiglale. Ametiasutused saavad vajaliku info rahvastikuregistrist. Kohus edastab kohtumääruse rahvastikuregistrisse vajaliku kande tegemiseks. Rahvastikuregistrist nähtub eestkostja määramise järel eestkoste seadmise ulatus ning kes on eestkostjaks määratud.

Alates eestkoste seadmisest on eestkostjal õigus otsustada eestkostetava elukorraldusega seotud küsimusi ning esindada eestkostetavat tehingute tegemisel ning asjaajamistel, kus tavaliselt täisealine isik ei vaja esindajat, nt arsti juures, tööl, pangas.

Eestkostja küsib oma ülesannete täitmiseks eestkostetava arvamust, kui see on isiku seisundit arvestades asjakohane, ning võimalusel arvestab sellega. Eestkostja ei tohi oma kohustusi üle anda teistele isikutele, nt eestkostja peab esitama kohtule aruande. Eestkostja ei tohi jätta tehingu tegemise või selle mittetegemise otsustamist kolmanda isiku ülesandeks.

Isikuhooldusõigus on eestkostja õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava eest ehk tagada tema igakülgne heaolu. Eestkostjal võib olla õigus otsustada eestkostetava elu- või viibimiskoha ja ravivajaduse üle ning lahendada eestkostetava elukorraldusega seotud küsimusi. Eestkostja kohustusteks võib olla hoolitseda selle eest, et eestkostetava esmavajadused (eluase, söök, riided) on rahuldatud ning eestkostetavale võimaldatakse vajalikud ravi- ja sotsiaalteenused.

Kohus annab eestkoste seadmisel hinnangu ka eestkostetava võimele aru saada perekonnaõiguslike tehingute, nt abielu või lapsendamise, tagajärgedest. Kui kohtu hinnangul saab eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest aru, võib eestkostetav teha neid tehinguid iseseisvalt. Kui kohus on tuvastanud, et eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest, siis ei või isik neid tehinguid teha. Eestkostetav ei saa sellisel juhul teha neid tehinguid ka koos eestkostjaga, nt eestkostja ei saa eestkostetava ja tema abikaasa kokkuleppel lahutada varem sõlmitud abielu ning abielu lahutamiseks tuleb pöörduda kohtusse.

Varahooldusõigus on eestkostja õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava vara eest ning esindada teda varalistes küsimustes. Eestkostjal võib olla õigus esindada eestkostetavat tehingute tegemisel. Eestkostja ülesandeks võib olla eestkostetava nimel võlgnevusi välja nõuda ning vajadusel esitada nõue kohtusse või pöörduda kohtutäituri poole. Eestkostjal võib olla õigus ja kohustus esitada taotlused toetuste ja hüvitiste saamiseks, nt pension, puudega tööealise inimese toetus. Eestkostja kohustus võib olla eestkostetava vara valitseda, säilitada ning seda võimaluse korral suurendada. Kui eestkostetav on tekitanud kahju, võib kahju hüvitada eestkostetava vara arvelt. Eestkostja ei ole kohustatud eestkostetavat ülal pidama, kui ülalpidamiskohustus ei tulene seadusest. Eestkostetava ülalpidamiseks tuleb kasutada tema enda sissetulekut, nt toetused ja hüvitised. Eestkostjal on õigus kasutada eestkostetava pangakontot.

Kohus võib seada inimesele eestkoste kõikide asjade ajamiseks või üksnes valdkonnas, milles eestkostetav ise hakkama ei saa, nt võib kohus määrata, et eestkoste seatakse laenulepingute ja kinnisvaratehingute sõlmimiseks. Kui kohus on seadnud eestkoste kõikide asjade ajamiseks, siis võib tehingute tegemise all mõista nt lepingute sõlmimist, pangakonto käsutamist, arvete tasumist ja igapäevaste tarbeesemete ostmist. Kui kohus on inimesele määranud eestkoste tehingute tegemiseks, kuid jätnud eestkostetavale õiguse teha pisitehinguid, nt 100 euro ulatuses kuus, siis ei ole eestkostjal õigus otsustada, kuidas eestkostetav tohib 100 eurot kulutada. Pisitehinguteks lubatud raha kasutamiseks võib eestkostetava kasutusse anda vastava limiidiga pangakaardi. Selle summa ulatuses tehtud ostudest ei pea eestkostja kohtule ka aru andma. Eestkostja peab aruandes üksnes välja tooma, kuidas võimaldatakse eestkostetavale pisitehinguteks rahalisi vahendeid.

Kui eestkostja ja eestkostetav elavad koos, on eestkostjal õigus tasuda eestkostetava rahaliste vahenditega eestkostetava osa ühistest eluaseme- ja toidukuludest. Eestkostja ei pea kaupluses ühiste ostude eest tasuma erinevate pangakaartidega. Eestkostjal on õigus enda arvele kanda eestkostetava osa ühise toidukorvi maksumusest. Näiteks eestkostja arvutab ühe kuu toidukorvi ligikaudse maksumuse ning kannab üks kord kuus eestkostetava osa ulatuses raha enda kontole. Sama võib teha ka ühiste kommunaalkulude tasumisel. Suuremad ostud, mis on tehtud ainult eestkostetava tarbeks, saab teha otse eestkostetava kontolt – see teeb arvepidamise ja kohtule aruandluse esitamise eestkostja jaoks lihtsamaks.

Kohus kontrollib eestkostja ülesannete täitmist ning isiku vara eest tehtud kulutusi. Eestkostja peab esitama vähemalt kord aastas kohtule ülesannete täitmise ülevaate. Ülevaate esitamise lihtsustamiseks on kohus koostanud aruande vormi. Kui eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara, peab eestkostja koos aruandega esitama eestkostetava kõikide pangakontode väljavõtted vastava aruandeperioodi kohta. Aruande esitamise tähtaeg ja periood on tavaliselt kirjas määruse resolutsioonis. Eestkostjal on võimalik aruande esitamise tähtaega ja perioodi täpsustada kohtust.

Eestkostjal on õigus enda ülesannete täitmiseks küsida nõu ja tuge isiku elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt ja kohtult.

Eestkoste teostamisel on eestkostjale toeks ka elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ta on kaasatud eestkoste seadmise või pikendamise menetlusesse ning avaldab menetluses arvamust eestkostja sobivuse ja eestkoste ulatuse kohta.

Eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Riiklikke sotsiaalteenuseid pakuvad kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusamet. Eestkostja esindab eestkostetavat suhtluses kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusametiga. Eestkostja esitab taotlusi ja tasub vajadusel eestkostetava teenuste eest. Tasumiseks võib eestkostja kasutada eestkostetava sissetulekuid.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused

Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldab inimese rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne kohalik omavalitsus (linn või vald). Vältimatut sotsiaalabi, nt toit, riided, ajutine majutus ja muu esmavajalik, osutab see kohalik omavalitsus, kus inimene abi vajamise hetkel viibib.

Kui inimene vajab toimetulekuks abi, tuleb võtta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Ta selgitab välja, millist abi inimene vajab. Seejärel teeb kohalik omavalitsus otsuse abi osutamise või mitteosutamise kohta. Abivajaduse väljaselgitamisel hinnatakse terviklikult, millist abi ja mis ulatuses inimene vajab, et tagada tema igapäevane normaalne toimetulek.

Igal kohalikul omavalitsusel on kehtestatud abi osutamise kord, mis sisaldab vähemalt kohaliku omavalitsuse korraldatavate või osutatavate sotsiaalteenuste ja -toetuste taotlemise ja otsustamise menetlemise protsessi.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus pakkuda vähemalt järgmisi sotsiaalteenuseid:

• koduteenus – täisealise abistamine toimingutes kodus ja väljaspool kodu;
• väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – täisealise abistamine ja hooldamine hoolekandeasutuses;
• tugiisikuteenus – täisealise inimese või lapse motiveerimine, juhendamine ja iseseisva toimetuleku arendamine;
• täisealise isiku hooldus – puudega täisealise inimese abistamine õiguste ja kohustuste tagamisel;
• isikliku abistaja teenus – puudega täisealise inimese abistamine igapäevastes toimingutes;
• varjupaigateenus – täisealisele inimesele ajutise öömaja võimaldamine;
• turvakoduteenus – lapsele või täisealisele inimesele ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja kriisiabi võimaldamine;
• sotsiaaltransporditeenus – puudega inimesele sobiva sõiduki kasutamise võimaldamine;
• eluruumi tagamine – sobiva eluruumi kasutamise võimaluse loomine inimesele või perele, kes seda ise pole võimeline tagama;
• võlanõustamisteenus – võlgnevus- ja toimetulekuprobleemiga inimese nõustamine võlgnevuste lahendamisel ja ennetamisel.

Pikemat ülevaadet neist teenustest saate lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Kohalikul omavalitsusel on õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu. Tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust olukorrast. Tasu suurus ei tohi takistada teenuse saamist. Kui inimesel endal pole piisavalt raha, peavad teda üldjuhul abistama ülalpidamiskohustusega pereliikmed (vanemad, lapsed). Kui pereliikmed ei ole võimelised lähedast sotsiaalteenuse eest tasumisel abistama, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele siiski tagama ja tasuma teenuse eest osaliselt ise.

Kui inimene ei saa vajalikku abi või pakutav abi ei ole piisav toimetulekuks, on tal õigus 30 päeva jooksul esitada teenuse osutamise otsuse peale vaie kohalikule omavalitsusele. Samuti on inimesel võimalik esitada kaebus halduskohtusse. Kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle teeb järelevalvet sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenused

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks
• Abivahenditeenus – abivahendi soodustingimustel soetamise võimaldamine, et parandada või säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet
• Erihoolekandeteenused – täisealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks erihoolekande tegevusjuhendaja tuge
• Lepitusteenus – kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimine
• Ohvriabiteenus – kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine
• Vaimse tervise tugi – psühhosotsiaalne kriisiabi ulatusliku ja ootamatu kriisijuhtumi puhul, emotsionaalne tugi enda või lähedase haiguse tõttu, hingehoid eksistentsiaalsete küsimuste või leina korral

Pensionid ja toetused

Eestkostetaval võib olla õigus saada pensioni ja sellega seonduvaid toetusi.

Puudega inimestel on võimalik saada mitmeid toetusi ja soodustusi. Puude tuvastamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus.

Eestkostetava nimel on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt ka toimetulekutoetust, kui kõik muud abinõud on osutunud ebapiisavaks. Kohalik omavalitsus võib lisaks maksta erinevaid vajaduspõhiseid või teatud sihtgrupile suunatud toetusi. Täpsemat infot saab elukohajärgse kohaliku omavalitsuse veebilehelt või sotsiaaltöötajalt.

Varaliste õiguste all mõistetakse kõiki asju, kohustusi või õigusi, mida saab rahaliselt hinnata. Vara võib olla midagi käegakatsutavat, nt maja ja auto, või mittemateriaalne, nt raha pangakontol, sissetulekud ja õigus midagi teha.

Eestkostetava vara käsutamine tähendab otsustamist, mida varaga teha, nt vara müüa või osta, anda rendile, kinkida jne. Eestkostja esindab eestkostetavat eestkostetava varaga tehingute tegemisel. Mõnel juhul peab eestkostja enne tehingu tegemist küsima kohtult nõusoleku, isegi kui kohus on andnud juba loa teha kõiki tehinguid. Eestkoste seadmise järel ei kuulu eestkostetava vara eestkostjale, kuid eestkostjal tuleb selle varaga ümber käies ilmutada samasugust hoolt nagu ta tavaliselt rakendab oma asjades. Eestkostja ülesanne on kindlustada, et eestkostetava vara ja huvid oleksid kaitstud ning kasutada vara vastutustundlikult eestkostetava heaolu tagamiseks. Eestkostja võib anda eestkostetavale vabaks käsutamiseks vara ainult selles ulatuses, mis on märgitud kohtumääruses, nt igakuise taskuraha ulatuses taskuraha.

Vara käsutamise reeglid

• Eestkostja peab ilmutama eestkostetava vara suhtes samasugust hoolt nagu ta tavaliselt rakendab oma asjades.
• Eestkostja peab eestkostetava vara eest hoolitsema, seda säilitama ja võimalusel suurendama. Eestkostja peab hindama tehingutega kaasnevaid riske ning tehingu tegemise vajadust.
• Eestkostja ei tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.
• Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldi.
• Eestkostja ei tohi esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eestkostja ise ja teine pool eestkostetav.
• Eestkostja vastutab kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju eest.
• Eestkostja peab esmalt tasuma eestkostetava vara valdamisega seotud kulud ja võlad ning ülejäänud raha võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
• Eestkostja peab küsima tehingu tegemiseks kohtult luba, kui seadus seda nõuab.
• Tehingud on tühised, kui puudub tehingu tegemiseks nõutav kohtu eelnev nõusolek.

Eestkostetava vara võõrandamine (müümine või kinkimine)

Vara võõrandamise otsust tehes tuleb mõelda, kas isik vajab vara, kui tema tervislik seisund paraneb ja eestkoste on võimalik lõpetada. Eestkostetava huvides võib pigem olla vara rentimine, üürimine või muul viisil tasu eest kasutusse andmine, et hiljem saaks isik ise vara kasutada. Kestvuslepingu, nt üüri-, rendi- või kindlustuslepingu sõlmimiseks peab esitama kohtule avalduse ning küsima kohtult tehingu tegemiseks nõusolekut. Eestkostetava kinnisvaraga tehingu tegemiseks on samuti vaja kohtu eelnevat nõusolekut.

Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava nimel kingitusi. Erandiks on kingitus viisakusreeglite täitmiseks, nt sünnipäevakingid.

Näited

• Eestkostja võib müüa eestkostetava auto, et kasutada saadud raha eestkostetava ülalpidamiseks. Tehingust saadud raha tuleb kanda eestkostetava kontole ning koos aruandega tuleb esitada ka ostu-müügileping.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta müüa või kinkida endale eestkostetava elektrilist tõukeratast.

Tehingud varaliste õiguste käsutamiseks

Enamlevinud tehingud varaliste õiguste käsutamiseks on pärandist loobumise või pärandi jagamise otsus (kui eestkostetav on üks pärijatest), kaasomandi jagamise tehingud (kui eestkostetav on üks kaasomanikest).

Eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise üle otsustamiseks tuleb eelnevalt välja selgitada päritava vara koosseis. Kui pärast pärandi vastu võtmist selgub, et pärandvara kohustused ületavad vara väärtuse, on võimalik esitada kohtule pärandvara pankrotiavaldus. Kui pärand võetakse vastu eestkostetava nimel, kuid on ka teisi pärijaid, võib olla vajalik sõlmida pärandvara jagamise leping. Pärandist loobumiseks ja pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks tuleb küsida kohtult eelnevalt nõusolek. Tehingu tegemiseks tuleb kohtule esitada avaldus, kus kirjeldatakse loobutava või jagatava pärandvara koosseisu ja pärandvara jagamise korral ka seda, kuidas soovitakse pärandvara jagada.

Eestkostetava nimel kinnisasja ostu-müügilepingu sõlmimiseks on samuti vaja kohtu eelnevat nõusolekut, kuna tehinguga kaasnevad eestkostetavale varalised kohustused, aga ka muud kinnisasja valitsemisega seotud kohustused. Eestkostetavale kuuluvate varaliste õiguste käsutamiseks, kui tegemist on kinnisasjaga seonduvate varaliste õigustega, on alati vajalik kohtu eelnev nõusolek.

Näited

• Eestkostja võib eestkostetava nimel võtta vastu pärandi.
• Eestkostja ei või eestkostetava nimel pärandist loobuda.
• Eestkostja ei või jagada ilma nõusolekuta pärandvara, mille kaaspärijaks on eestkostetav.
• Eestkostja ei või eestkostetava nimel võtta ilma kohtu eelneva nõusolekuta auto ostmiseks laenu.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida järelmaksulepingut arvuti ostmiseks.

Kinnisasja kasutusse andmine või muude pikaajaliste kasutuslepingute sõlmimine

Eestkostetava kinnisasja kasutuslepingu sõlmimiseks on vaja kohtu eelnevat nõusolekut. Kohtu eelnevat nõusolekut on vaja ka muu eestkostetavale kuuluva vara üürile või rendile andmiseks või selle varaga seotud muu kestvuslepingu sõlmimiseks. Muuks varaks võib olla eestkostetava sõiduk, päritud hinnaline tööriist, muusikaseade või elusloom, nt hobune.

Näited

• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta üürida eestkostetava korterit ja saada selle eest tulu.
• Eestkostja ei või eestkostetava päritud osaühingu osa kohtu eelneva nõusolekuta välja rentida.
• Eestkostja ei või kohtu eelneva nõusolekuta majandada eestkostetava metsa ega põllumaad.

Raha käsutamine ja tehingud väärtpaberitega

Eestkostetava raha kasutatakse tema ülalpidamiseks, vara hooldamiseks ja suurendamiseks või muudeks kulutusteks. Eestkostetava raha tuleb hoida eestkostja varast eraldi. Eestkostetava raha tuleb hoida eestkostetava pangakontol, et eestkostetava raha kasutamine oleks selge ja võimalikult hästi jälgitav. Eestkostetava pangakontole peavad laekuma eestkostetavale määratud toetused, elatised ja muud temaga seotud sissetulekud. Kohtuga kokkuleppel võib eestkostel oleva lapse toetus ja lastetoetus laekuda erandina eestkostja kontole, kui kogu sissetulek kulub ära lapse igapäevaseks ülalpidamiseks. Ka sellisel juhul on eestkostjal jätkuvalt kohustus aruandes näidata, kuidas eestkostetava raha on kasutatud.

Eestkostja peab võimalusel tasuma eestkostetava ostude ja teenuste eest eestkostetava pangakaardiga või tegema selleks  eestkostetava kontolt täpsete selgitustega ülekandeid. Sellisel viisil on eestkostetava raha kasutamine kontrollitav ja arusaadav kohtule, kes peab eestkostetava vara kasutamist sisuliselt kontrollima. Kui ülekannete selgitused on selged ja välditakse sularaha väljavõtmist, ei teki hiljem kohtul eeldatavasti lisaküsimusi, kuidas eestkostetava raha on kasutatud. Kui kõik eestkostetava nimel tehtud rahalised tehingud on nähtavad eestkostetava kontolt, ei ole vajadust ka koguda ostutšekke kulutuste tõendamiseks. Kõik eestkostetavaga seotud rahalised tehingud on mõistlik teha otse eestkostetava pangakontolt, sest siis on lihtne kohtule esitada aruannet ja jälgida eestkostetava kulusid.

Sularaha kasutamisel tuleb arvestada, et kulutust peab aruandes põhjendama. Sularaha kasutamine tekitab eestkostjale lisaülesandeid. Sularahas ostude või teenuste eest tasumisel on hiljem ostu või teenuse tarbimist võimalik tõendada ostutšekiga, ütlustega, fotodega vms. Sularahamaksete tegemisel on tehingu teiselt poolelt võimalik küsida ostu või teenust tõendav dokument ning hinnalisemad ostud tuleks vormistada lihtsa ostu-müügi lepinguga (kes ostis, kellelt osteti, mida osteti, millal osteti, mis hinnaga osteti ja allkirjad). Kui eestkostetava kulutused ei ole tehtud pangakontolt ja ei ole võimalik esitada tšekki, siis peab eestkostja kirjutama üles tehingu andmed, nt ostetud kaup/teenus, kellelt ostetud, kuupäev, kogus, hind. Kui andmed on üles kirjutatud, on eestkostjal lihtsam vastata kohtu või eestkostetava võimalikele küsimustele.

Kui eestkostetaval on raha, mis ei kulu tema ülalpidamiseks või vara hooldamiseks, tuleb see paigutada krediidiasutuses eraldi kontole märkega, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Hiljem tuleb sellelt kontolt raha kasutamiseks küsida kohtult nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku, et eestkostetava raha paigutatakse või käsutatakse muul viisil.

Näited

• Eestkostja elab koos eestkostetavaga. Leibkonnas on kokku neli inimest ning eestkostja tasub ühiste ostude eest enda pangakaardiga. Leibkonna igakuine kulu toidule on umbes 800 eurot. Eestkostetava osa igakuisest toidukulust on 200 eurot. Eestkostja võib kanda eestkostetava kontolt iga kuu enda kontole 200 eurot, mis on ligikaudne kulu eestkostetava toidule.
• Eestkostja võib võtta eestkostetava pangakontolt sularaha. Kohus peab välja selgitama, milleks on sularaha kasutatud. Kui aruandes ei ole selgitatud, millele raha kulus, esitab kohus eestkostjale täpsustavaid küsimusi. Kohus võib paluda eestkostjal ka tõendada kulutuse tegemist, st esitada ostutšeki.
• Eestkostja võib tasuda eestkostetava korteri kommunaalkulusid otse eestkostetava pangakontolt.
• Eestkostja võib kohtu nõusolekuta avada hoiuse ning paigutada eestkostetava igapäevasest ülalpidamisest üle jääva summa intresside kogumiseks kinnisele kontole.
• Eestkostja ei tohi kohtu eelneva nõusolekuta osta eestkostetava nimel väärtpabereid.
• Eestkostja ei tohi kohtu eelneva nõusolekuta müüa eestkostetava nimel väärtpabereid.

Kohtu luba on vaja eestkostetava nimel pärandist loobumiseks, pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks, äriühingu osa või aktsiate ostmise ja müügi lepingu sõlmimiseks, ettevõtte rendile andmise lepingu sõlmimiseks, laenulepingu sõlmimiseks, väärtpaberite ostmiseks või müümiseks, eestkostetava nimel tagatise andmise (käendus, pant, hüpoteek) lepingute sõlmimiseks, kaasomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ja kinnisvaratehinguteks.

Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks tuleb esitada avaldus, milles tuleb kirjeldada, millist tehingut soovitakse eestkostetavale kuuluva varaga teha, millistel tingimustel soovitakse tehingut teha ja miks soovitakse tehingut teha. Avalduse esitamisel peab tasuma riigilõivu summas 10 eurot.

Kohus lahendab avalduse hagita menetluses ja küsib seisukohta kohalikult omavalitsuselt ja isikutelt, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada, kui tehingu teine pool on eestkostja ise või tema lähedane . Taoliste tehingute tegemiseks määrab kohus eestkostetavat esindama erieestkostja. Kohus annab tehingu tegemiseks nõusoleku kohtumäärusega, milles kirjeldatakse tehingu asjaolusid.

Kohtul on seadusest tulenev kohustus kontrollida eestkostja tegevust. See on vajalik, et kaitsta eestkostetava huve ja õigusi ning tagada, et eestkostja täidab oma kohustusi korrektselt. Eestkoste järelevalvet teostab Pärnu maakohus.

Eestkostja on kohustatud esitama eestkostetava vara nimekiri mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse tegemist kirjalikult vabas vormis. Vara nimekirja esitamise tähtaeg võib olla kirjas kohtumääruses. Vara nimekirja näidisvorm on leitav siin.

Eestkostja ülesannete täitmise kontrollimiseks peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande. Aruande esitamise periood ja kuupäev määratakse kohtumääruses. Aruande saab esitada selleks ettenähtud vormil. Enne aruande esitamist tutvu aruande täitmise juhendiga.

Aruande koostamisel saab eestkostjat vajadusel abistada elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Teavet eestkostja aruande ja eestkostja ülesannete täitmise kohta võib julgelt küsida kohtu eestkoste järelevalve ametnikelt.

Aruandes kajastub, kuidas on möödunud perioodil eestkostetava elu korraldatud ning kuidas on eestkostja täitnud oma ülesandeid. Kohus kontrollib, kas eestkostetava vara on valitsetud nõuetekohaselt ja kas ülesanded on täidetud. Lisaks võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eelkõige juhul, kui kohus saab teada võimalikust kohustuse rikkumisest, nt kontrollides pangakonto väljavõtteid, saades infot kohalikult omavalitsuselt või eestkostetava viibimiskohast.

Kui eestkostja ei täida talle kohtumääruses märgitud ülesandeid, nt ei esita kirjalikku aruannet või esitab selle oluliste puudustega, võib kohus eestkostjale teha ettekirjutusi ülesannete täitmiseks. Kohus võib seejuures eestkostja isiklikult ära kuulata. Kohtu ettekirjutuste täitmata jätmise ning eestkostja ülesannete jätkuva rikkumise korral on kohtul õigus eestkostja ametist vabastada või teda trahvida. Kui eestkostja rikub ülesandeid oluliselt ning selline rikkumine kahjustab eestkostetava huve, nt eestkostetava vara omastamine, tegevusetus eestkostetava hooldamisel või talle terviseteenuste osutamisel jms, on kohtul õigus eestkostja ametist vabastada ilma ettekirjutusi tegemata. Samuti on kohtul õigus edastada eestkostja tegevuse kohta teade politseile, kui esineb kuriteokahtlus.

Eestkoste lõpeb:

• eestkostetava surmaga;
• kui isik on võimeline taas enda tegudest aru saama ja neid juhtima.

Eestkostja peab kohtule nimetatud asjaoludest koheselt teatama. Samuti peab kohtule teada andma asjaoludest, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Eestkostja ülesandeid on vajalik piirata, kui eestkostetav on paranenud ning suudab vastu võtta rohkem otsuseid. Eestkostja ülesandeid on vaja laiendada, kui eestkostetava vaimne tervis on halvenenud ning tema iseseisev toimetulek seetõttu vähenenud.

Eestkostja peab eestkoste lõppemisel esitama kohtule viimase aruande.

Täisealise eestkoste lõppemise kõige sagedasem põhjus on eestkostetava surm. Nimetatud asjaolust peab kohtule teada andma eestkostja või kohalik omavalitsus. Sellisel juhul kohus eestkoste lõppemise kohta määrust ei koosta.

Samuti on võimalik, et eestkostetava vaimne tervis on muutunud niivõrd, et ta saab täiel määral aru oma tegudest ja suudab neid juhtida. Kohus selgitab eraldi menetluses välja, kas eestkostetava võime aru saada enda tegudest ja neid juhtida on taastunud. Menetluse algatamiseks tuleb kohtule esitada avaldus. Avalduse esitamise õigus on eestkostetaval endal, eestkostjal ja kohalikul omavalitsusel. Kohus võib ka järelevalve menetluses jõuda järeldusele, et edaspidise eestkoste vajadust on vaja hinnata. Eestkoste vajaduse hindamiseks kogub kohus täiendavalt tõendeid, määrab vajadusel ekspertiisi ning kuulab ära asjasse puutuvad isikud – eelkõige eestkostetava ja tema senise eestkostja. Eestkoste lõpetamisel teeb kohus määruse. Ametist vabastatav eestkostja peab andma isikule välja tema vara.