Kohtul on seadusest tulenev kohustus kontrollida, kas eestkostja tegutseb eestkostetava huvides. Kohtul on õigus igal ajal nõuda eestkostjalt teavet tema ülesannete täitmise kohta.

Eestkostja on kohustatud esitama kohtule eestkostetava vara nimekirja mõistliku aja jooksul (tähtaeg võib tuleneda kohtumäärusest) pärast kohtumääruse tegemist. Varanimekiri tuleb esitada kirjalikult ning või esitada vabas vormis. Nimekirja esitamise lihtsustamiseks on kohus koostanud vara nimekirja näidisvormi. Näidisvormi saad endale arvutisse alla laadida siit.

Eestkostja peab vähemalt kord aastas esitama kohtule seadusest ja kohtumäärusest tulenevate ülesannete täitmise ülevaate. Ülevaate esitamise lihtsustamiseks on kohus koostanud aruande vormi. Kui eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara, peab ta koos aruandega esitama eestkostetava kõikide pangakontode väljavõtted vastava perioodi kohta. Aruande esitamise tähtaeg ja periood on tavaliselt kirjas määruse resolutsioonis. Eestkostjal on võimalik aruande esitamise tähtaega ja perioodi täpsustada kohtust.

Eestkostja peab kohtule teatama, kui tema või eestkostetava elukoht on muutunud või tema kontaktandmed on muutunud.

Lapse eestkostja peab aruandes esitama lapse heaolu ning arengu ülevaate, nt kuidas laps täidab koolikohustust, millised on lapse huvid, hobid, sotsiaalne elu ja üldine areng. Kui eestkostjal on isikuhoolduse teostamisel tekkinud muresid, on eestkostjal võimalik suhelda kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnikuga või kohtu järelevalve ametnikuga. Koos leitakse muredele lahendus või vähemalt oskavad ametnikud suunata eeskostja spetsialistide poole, kes aitavad leida lahendusi. Probleemid eestkostetavaga ja nende lahendamise protsess tuleb kindlasti märkida ka aruandesse. Samuti tuleb aruandesse märkida lapse tervist puudutavad andmed, elatise sissenõudmiseks tehtud toimingud jms. Erivajadustega laste puhul on oluline välja tuua, missugused tegevused toetavad lapse arenguvajadusi.

Aruandes tuleb kajastada lapse varaline seis ning anda ülevaade kulutustest. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuse suurus näidatakse aruandes iga kuu keskmiselt kuluva summana.

Piisavate andmete esitamine aitab kohtul hinnata, kas lapsele on loodud vajalikud tingimused kasvamiseks ja arenemiseks ning kas eestkostja täidab enda kohustusi nõuetekohaselt. Aruande põhjalik täitmine on oluline ka seetõttu, et probleemide korral saab kohtuametnik eestkostjat suunata ning kaasata vajalike osapooli, et lapse huvid oleksid kaitstud.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi ülesannete täitmiseks. Ettekirjutuste eiramise korral on kohtul õigus eestkostja ametist vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus rikkumise avastamise korral kõrvaldada eestkostja kohe oma ülesannete täitmisest kuni tema lõpliku ametist vabastamise otsuseni.

Kohtule tuleb teatada eestkoste lõppemise alustest, nt eestkostetava surmast või lapsendamisest. Eestkoste lõppemisel on eestkostja kohustatud esitama kohtule viimase aruande eestkoste lõppemise kuupäeva seisuga.

Aruanne täidetakse selgelt loetavas eesti keeles.

Aruannet on võimalik vormistada kolmel viisil:

1. täida aruanne arvutis, allkirjasta aruanne digitaalselt ning esita kohtule e-postiga (vt kontakte) või avaliku e-toimiku vahendusel;
2. täida aruanne arvutis, prindi ja allkirjasta käsitsi ning too kohtu kantseleisse isiklikult või saada postiga;
3. täida aruanne paberil, allkirjasta käsitsi ja too kohtu kantseleisse isiklikult või saada postiga.

Vajadusel võib elektroonilisele aruande vormile lisada ja sealt ka eemaldada lahtreid.

Küsimuste korral küsi abi kohtult.

Tsiviilasja number

Tsiviilasja numbri leiab kohtumääruselt, nt 2-21-12345, millega eestkoste seati ja eestkostja määrati või pikendati.

Aruandeperiood

Eestkostja aruanne esitatakse üldjuhul terve eelneva aasta kohta. Aruanne tuleb esitada eestkoste seadmise kohtumääruses märgitud tähtajaks.

Aruandeperiood on ajavahemik, mille kohta esitatakse kohtule andmed eestkostja ülesannete täitmise kohta. Kui kohtumääruses ei ole aruandeperioodi märgitud, siis aruandeperiood algab eestkoste seadmise kuupäeval ning perioodi pikkuseks on üks aasta, nt 14.07.2022 – 13.07.2023. Aruandeperiood ei pruugi kattuda kalendriaastaga.

Juhul, kui aruandeperioodi jooksul eestkoste lõpeb, nt eestkostetav saab täisealiseks või sureb, siis on aruandeperioodi lõppkuupäevaks eestkoste lõppemise aeg.

I Eestkostja andmed

Aruande I jakku tuleb eestkostjal märkida iseenda andmed. Kirja tuleb panna eestkostja elukoht ja kontaktandmed, mille kaudu saab kohus eestkostjaga ühendust võtta.

• Eestkostjaks on mitu isikut

Kui kohus on määranud eestkostjateks mitu isikut, kellel on eestkostjatena samad ülesanded, tuleb neil esitada ühine aruanne. Sellisel juhul tuleb vormi esimesse jakku märkida andmed kõigi eestkostjate kohta. Aruanne tuleb allkirjastada kõigil eestkostjatel.

• Eestkostjaks on kohalik omavalitsus või muu juriidiline isik

Kui kohus on määranud eestkostjaks kohaliku omavalitsuse üksuse või muu juriidilise isiku, tuleb nime lahtrisse märkida juriidilise isiku nimi ja kontaktandmetesse märkida eestkostja ülesandeid täitva isiku andmed.

II Eestkostetava andmed

Aruande II jakku tuleb märkida eestkostetava andmed. Kui eestkostetaval ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti, siis tuleb dokumendi lahtrisse märkida „puudub kehtiv dokument“. Juhul, kui üle 15-aastasel eestkostetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument, siis tuleb järgmises lahtris selgitada, miks ja millal dokument taotletakse.

Kui eestkostetav õpib (sh käib lasteaias) või töötab, tuleb märkida ka andmed tema õppeasutuse (sh lasteaia) või töökoha kohta. Kui aruandeperioodil on eestkostetava õppeasutus või töökoht muutunud, tuleb märkida kõik õppeasutused või töökohad ning nende juurde ka periood, millal eestkostetav seal õppis või töötas.

Sotsiaalsete teenuste lahtrisse tuleb märkida ööpäevaringsed ja muud olulised teenused, mida eestkostetav on aasta jooksul saanud, nt asendushooldus- , lapsehoiu-, rehabilitatsiooni-, erihoolekande-, tugiisikuteenus.

III Eestkostetava vara

3.1   Eestkostetava pangakontod ja hoiukontod

Esitada kõikide eestkostetava pangakontode andmed, nt panga nimetus: Pank AS, pangakonto nr: EE12345678910, pangakaardi nr: 1234 5678 9101 1213, kasutaja: eestkostja Mari, perioodi algjääk: 304 €, perioodi lõppjääk: 508 €. Kõikide kontode väljavõtted tuleb esitada aruande lisana.

Pangakontol hoiustatu rahasumma tuleb märkida aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga, mitte aruande koostamise kuupäeva seisuga.

3.2   Eestkostetava väärtpaberid (mh pensionifondi osakud, aktsiad, võlakirjad)

Kui eestkostetaval on, nt aktsiad (liik), siis tuleb märkida nende kogus ja hetke väärtus aruande täitmise seisuga.

3.3   Eestkostetava kinnisvara

Kui eestkostetaval on, nt korter (liik), siis tuleb aruandesse märkida selle aadress ja kasutuse lahtrisse selgitus, kas/kes korterit kasutab. Kinnisvara kasutuse lahtrisse tuleb märkida ära kõik olulise info, mis puudutab eestkostetava kinnisvara, nt maa rentimiseks on sõlmitud leping; metsas on teostatud hooldusraie; üürnik tasub kõik korteriga seotud kulud; korterit ei kasutata; maja on kasutuskõlbmatu.

3.4   Eestkostetava muu oluline vara

Märkida eestkostja hinnangul eestkostetava oluline väärtuslik vara, nt sõidukid, tehnika, antiikesemed või kogud. Sularaha puhul tuua välja summa ning kelle käes on.

3.5   Eestkostetava sissetulekud

Märkida aruandeperioodil eestkostetava sissetulek, nt eestkostel oleva lapse toetus 240 € kuus; elatis isalt 1230 € aastas; pension 630 € kuus; töötasu 150 € nädalas.

IV Eestkostetava kohustused ja kulutused

4.1     Eestkostetava kohustused

Sõlmitud lepingute lahtrisse tuleb märkida kõik eestkostetava nimel sõlmitud lepingud, sh töölepingud, kinnisvaraga seotud lepingud, teenuse lepingud, nt leping: Mobiil 21.12.2022; teenuse pakkuja: Telefon AS; teenuse liik: internet ja kõneaeg.

Eestkostetava kohustused on seotud eestkostetava varaga. Varaliseks kohustuseks võib olla laen, liising, kommunaalkulude võlg ja muu. Kui eestkostetav omab kinnisvara, on eestkostetaval kommunaalkulude tasumise kohustus (isegi kui kohustust täidab üürilepingu alusel üürnik).

Kui kohus on eestkostetava kasuks välja mõistnud elatise, mida vanem ei tasu vabatahtlikult ja elatise nõue on antud täitmiseks kohtutäiturile, tuleb teha vastavatesse lahtritesse märge (eestkostetav on osaline täitemenetluses: „JAH“; eestkostetav on täitemenetluses: sissenõudja; täitedokument: kohtulahend number 2-21-12345).

4.2     Eestkostetava kulutused

Tuua välja kulutused, mida eestkostja on teinud eestkostetava tarbeks. Lahtritesse tuleb märkida kulutuse liik ja keskmiselt ühes kuus kulutatud summa. Keskmine kulu ei pea olema välja arvutatud sendi ega euro täpsusega, vaid piisab ligikaudse summa välja toomisest (nt eluaseme kulu arvutamiseks jagada igakuine keskmine kommunaalkulu leibkonnaliikmete vahel, et saada eestkostetava osa; tuua välja keskmine toidukulu, mis võis kuluda ühele pereliikmele leibkonnas).

Kulutusi tõendavaid dokumente igapäevaseks ülalpidamiseks lisada ei tule, kuid vajadusel peab eestkostja olema valmis kulutuste suurust kohtule selgitama. Kuludokumente ei pea esitama, kui kulutus on tehtud otse eestkostetava kontolt (nt eestkostetava mobiiltelefoni eest on tasutud otse eestkostetava kontolt, tuleb aruandes märkida kulu summa ja ostu sisu). Eestkostja peab esitama kuludokumendi, kui kulutus ei ole tehtud eestkostetava kontolt. Kui eestkostja on tasunud eestkostetava mobiiltelefoni eest eestkostja enda arveldusarvelt ja võtab selle sularahas välja eestkostetava kontolt või teeb enda arvele ülekande, tuleb aruandele lisada mobiiltelefoni ostuarve, mis tehtud kulu tõendaks.

Arusaadavalt tehakse mõned kulutused harvem, kui üks kord kuus. Sellisel juhul tuleb kulutuse juurde märkida, nt „kvartalis“ või „aastas“. Aruandes võib välja tuua ka kulud, mis on eestkostja teinud enda vahenditest.

V Eestkostja ülesannete täitmine

Selgitada, kas ja kuidas eestkostja on täitnud kohtumäärustes, nt eestkoste seadmise või tehinguks nõusoleku andmise määrus märgitud ülesandeid. Tuua välja tegevused, mida eestkostja reaalselt on eestkostetava heaks aruandeperioodil teinud, nt taotlenud isikut tõendava dokumendi, jälginud koolikohustuse täitmist, deklareerinud tulu teinud kinnisvara ostu-müügi tehingu külastanud eestkostetavat hooldekodus.

Lapse eestkostja peab välja tooma lapse arengut puudutavad asjaolud. Probleemide korral kirjeldada, millist abi on saadud nende lahendamiseks, nt noor on oma käitumuslikult vägivaldne ja keeldub võtmast temale määratud ravimeid, koostööd tehakse kooli psühholoogiga ning käib teraapias; eestkostetavale ei ole leitud sobivat hooldekodu.

Aruande vormidele on lisatud vastamist toetavad küsimused. Põhjaliku vastuse esitamisel on kohtul rohkem teavet eestkostetava heaolu kohta ning aruande täpsustamise vajadus on eelduslikult väiksem.

Muu oluline info kohtule

Võimalik esitada muu oluline info, mida ei ole eespool välja toodud.

Aruande lisad

Aruande lõpus tuleb loetleda kõik dokumendid, mis aruandele lisatakse.

Aruande lisadena on kohustuslik esitada aruandeperioodil kõik eestkostetava pangakontode ja hoiuste väljavõtted. Kohtule ei ole vaja esitada panga kinnitusega väljavõtteid, piisab internetipangast alla laetud .pdf failist.

Juhul, kui eestkostja ei saa kasutada internetipanka ning edastada väljavõtet, siis teavitada sellest kohut, nt märkida muu olulise infona. Aruande lisaks on ka, nt juhtumiplaan, kuludokument, müügileping, notariaalne dokument või muu vajalik dokument.

Eestkostja aruande vorm, mille saad enda arvutisse alla laadida, on leitav siin.

Vene keelne aruande vorm on võimalik alla laadida siin. Aruande vorm täita eesti keeles.

Samuti on välja töötatud eestkostja aruande vormi näidis, millega saad tutvuda siin.